Ravi X tegi valu hullemaks aga Y aitas? Võib-olla siiski mitte

Oled sa kunagi käinud teraapias, mis muutis su valu hullemaks? Või hoopis teraapias, mis aitas ägedast valust paari päevaga lahti saada? Tegelikkuses ei pruugi olla teraapia see, mis seda valu ägestas või vastupidiselt vähendas. See võib esialgu küll nii tunduda, kui näiteks ebameeldivast tundest, millega teraapiasse pöörduti, sai ühtäkki nii tugev valu, mille tõttu ei saanud mitu päeva isegi voodist tõusta. Siis tekib kohe otseloomulikult tahtmine süüdistada seda teraapiat/terapeuti, mis valu ägestas!

Või siis vastupidi, kui oled mitu päeva valu käes kannatanud ja siis ühtäkki pärast terapeudi poole pöördumist kaob valu mõne ajaga. Tekib tunne nagu terapeut oleks jumal olnud ja tahaks teda iga oma keharakuga selle eest tänada, et ta aitas sellest kohutavast põrgupiinast lahti saada!

Need kaks situatsiooni on tõenäoliselt tuttavad igale arstile/terapeudile/treenerile või massöörile, kes valu käes kannatavate inimestega tegelevad. Olenemata sellest, et ravi, mis esialgu näiliselt sarnase valuga inimesel pakutakse, on sama, siis ikkagi ühtedel inimestel see valu ägestab ja teistel vähendab. Miks see aga nii on?

Tegureid, mis valu mõjutab on mitmeid. Kuid kui me räägime ägedast valust, tehes seda näiteks seljavalu näitel, siis suurim tegur, mis paranemist mõjutab, on aeg.

See on väga tõenäoline, et mingil hetkel oma elus kogeb inimene ägedat seljavalu. Statistika järgi pea 80-90% inimestest tunnevad seda ühel hetkel oma elust. Ja ägeda seljavalu all mõtlen ma tõesti sellist valu, mis sandistab – mille tõttu kaob eluisu ära ja voodist tõusta näib võimatu. Ehk paljud lugejaist on seda juba kogenud? Üldjuhul on sellel hiiliv algus, kas mõni ootamatult suurem stressor tööjuures või ülekoormus, mille tõttu selg juba kergelt tunda annab ja siis ühel hetkel jalust niidab.

Praeguseks on teada, et isegi kui see valu näib lootusetult tugev, siis 99% inimestel see möödub aja jooksul iseenesest. Hiljutine teadusuuringute ülevaade leidis, et teraapia osakaal selle valu ravis on kõigest tühine 3%.

See tähendab, et kui enamus ägedatest seljavaludest mööduvad paari nädalaga iseenesest siis juhul kui seda ägedat seljavalu ravida, möödub ta ikkagi sama ajaga. Olenemata ravist, olgu selleks siis massaaž, harjutused või manipulatsioon, ei ole võimalik seda protsessi eriliselt ei kiirendada ega aeglustada. Keha paraneb ikka seesmiselt iseenesest ja väljaspoolt on sellele raske kaasa aidata. Segaseks muutub aga asi siis kui inimene tuleb ravile nö “valel ajal”. Näiteks kui patsient A pöördub teraapiasse just enne seljavalu ägenemist.

dfgdf54

Järgnev seljavalu tugevnemine tuleks ilmsiks niikuinii aga kuna teraapiasse pöörduti enne ägenemist, jääb mulje nagu teraapia oleks selle põhjustanud. See võibki jätta mulje, et teraapia ei tööta, isegi siis kui selleks teraapiaks on näiteks harjutused, mille hea kehaline ja valuvastane toime on pikas perspektiivis tõestatud olema efektiivne. Ägeda seljavalu puhul pigem selleks, et ennetada sellise valu taasteket. Kui muuta inimene harjutustega vastupidavamaks ja tugevaks, on vähem tõenäolisem, et ta end uuesti kas vigastab või saab ootamatust stressorist uue ägeda seljavalu episoodi.

Teiseks on meil patsient B, kes on valu käes juba mõni aeg kannatanud ja pöördudes teraapiasse kaob seljavalu mõne päevaga. Kuna me teame, et ägeda seljavalu paranemise suurim tegur on aeg, siis see patsient oleks paranenud ka ravist hoolimata. Teinekord võib aga isegi olla, et inimene saab sellel perioodil “abi” alternatiivsetest teraapiatest, millel toime iseenesest puudub. Olgu selleks siis MMS või akupunktuur, näib inimesele ikkagi, et see tõesti töötas, kuigi tegelikult tegi lihtsalt aeg oma töö ära ja keha paranes. Teraapial endal pole siinjuures mingit efekti.

See aga ei tähenda, et ägeda seljavalu korral tuleks lihtsalt oodata ja vaadata, kas asi möödub, isegi kui see enamus juhtudel tõesti nii ongi. Abi ja julgustust, mil sellel perioodil teha saab, tuleb ikka pakkuda, eriti just sellel eesmärgil, et see uuesti ei tekiks. Kuna need, kes ühe ägeda seljavalu episoodi kord juba läbinud on, on riskigrupis uutele episoodidele ja kroonilisele seljavalu tekkele. Füsioteraapia on selleks hea koht, kust alustada, juba lihtsalt selleks, et kontrollida, kas see valu on midagi tõsisemat kui lihtsalt mööduv äge seljavalu ning kuidas ja kuna võib sellel juhul tagasi igapäevatoimingutesse naasta ja vältida selle taasteket. On isegi leitud, et nii on tulusam, kui inimesed saavad füsioterapeudi juures kohe nõu ja abi. Selle asemel, et erinevate arstide pidi joosta, kuniks füsioterapeudini inimene jõuab, võiks ju sealt alustadagi. Ükski arukas arst ei hakka ennem inimest opereerima ja riskima, enne kui pole proovitud konservatiivset ravi:

12187909_1014859871869576_7739145399939843906_n

Seega võttes arvesse loomulikku paranemiseks kulunud aega, oleks viga kohe järeldada, et teraapia x aitas või y ägestas. Isegi kui inimesed tulevad minujuurde jutuga, et tänu minu poolt pakutavatele harjutustele saadi valust lahti, olen ma selles osas skeptiline ja anna mõista, et enamus tööst teeb ikka inimkeha ise ära, et paraneda. Parimal juhul saame me vaid sellele kaasa aidata.

12118609_1008784189143811_6101296493920079578_n