Kui kaugele ulatuvad “pinged” fastsias?

Täna üks lühike postitus fastsiast ehk sidekirmest, mis kõiki meie kehaosi omavahel ühendab. Nimelt üks põhjus, miks seda nii tähtsaks peetakse, on see, et fastsia probleemid võivad väidetavalt üle kanduda ka kaugematesse keha piirkondadesse. Näiteks fastsia “pinge” ühes kohas tirib mööda liini teist kohta kuni see teine koht hoopis probleeme tekitama hakkab. See pinge levib kuuldavasti mööda lihas-fastsia liine, mille käsitlust teatakse lähemalt ka Anatomy Trains nime all.
Oletame, et sa oled kunagi vigastanud oma reie tagakülge, mistõttu tekib sinna armistumine. Kunagi hiljem hakkab sul aga valutama hoopis näiteks õlg. Kuna reie tagakülg on fastsia liinipidi ühenduses sinu õlgadega siis fastsia loogika ütleb, et tegeleda tuleks hoopis reie tagaküljega, sest see võib mööda fastsia liini kuidagimoodi õlga tirida.
Tegelikkuses ei liigu fastsia liinis pinged aga kuigi kaugele. Ühes varasemas uuringus (Vleeming et al 1995) vaadeldi, kui kaugel olevaid struktuure üks fastsia siis mõjutada võib. Sikutades ühte lihast otsiti kaugemat nähtavat kohta fastsias, mis selle tõttu liigub.
34545
Keskmiselt liikus selline pinge mööda lihas-fastsia liini vaid paari sentimeetri kaugusele, maksimumtulemus oli 10 sentimeetrit. Niiet mööda fastsiat selline pinge/vigastus just väga kaugele ei jõua ja kaugemal kui 10 cm olevad lihaskiud sellisest pingest vaevalt enam mõjutatud on. Kui ühe piirkonna vigastus teist piirkonda kuidagi mõjutab, siis on see suure tõenäosusega tänu läbi muutunud liikumise biomehaanika, mitte läbi fastsia. Samuti ei kandu lihaskontraktsioon mööda fastsialiini kuigi kaugele. Kuigi tuharalihased on selja lailihasega läbi torakolumbaalfastsia ühendudes, ei tähenda ju see, et tuharalihase pingutamisel või sikutamisel su õlg seeläbi sirutuks. Kui probleemsed piirkonnad spordispetsiifiliselt just samas biomehaanilises ahelas ei ole siis on tegu ikkagi üksteisest sõltumatute probleemidega ning fastsia pole siinjuures üldse niivõrd oluline