Kolm väärarusaama rühist

Rüht on midagi, millele on lihtne näpuga näidata. Meid, füsioterapeute, on õpetatud rühist kõrvalekaldeid nägema kui vigu. Rohkem lugedes olen aga mõistnud, et rüht on paljuski lihtsalt see, kes sa oled. See näitab su keha ehitust ja harjumusi, ning ei ole alati viga. Täpselt nagu iga lilleõis kasvab teistest erinevaks, teeb seda ka inimkeha- see on paljuski geneetiline. Anatoomilised mudelid või normid, millega inimesi võrreldakse, on tehtud aga alati sirgeselgsed ja meie mõistes “hea” rühiga.

skeleton

Tegelikkuses on aga täiesti sirge ja sümmeetriline rüht lausa erand, sest rohkem kui 95% inimestest ei ole niivõrd sümmetrilised. Teistsuguse rühiga inimese jaoks on sirgem rüht lausa ebanormaalne ja sellega tuleb osata arvestada. Lisaks võib rühi “vigade” esiletoomine tekitada inimestes ebavajalikku hirmu oma keha kasutamise ees. Näiteks nii mõnigi inimene on pärast kuuldud sõnu, et neil on “skolioos” saanud kerge ärevushoo ja hakanud piirama oma füüsilist tegevusi, otsides abi  teraapiatest, mida neil ehk vajagi pole. Siin on teile kolm peamist väärarusaama, mida iga inimene peaks teadma, enne kui arvab, et tahab enda või kellegi teise rühti muuta:

  1. Halb rüht on valu põhjus

Mõnele võib see tunduda uskumatu aga kui vaadata tegelikkust, siis tõesti ei leita, et rüht põhjustaks valu. Näiteks ühes uuringus vaadati teismelisi, kellel esines rühist kõrvalekaldeid. Leiti, et nii ülinõgusa seljaga, kumera rindkerega, kui ka asümmeetriatega teismelistel ei esinenud täiskasvanueas rohkem seljavalusid, kui nende eakaaslastel, kellel oli nö “hea” rüht. Samuti ei leita, et ülinõgusa seljaga naised oleksid raseduse ajal kuidagi seljavaludele aldimad. Süstemaatiline ülevaade, mis vaatas lausa 54 erineva uuringu tulemusi, ei leidnud, et inimestel, kellel on rühis kõrvalekaldeid, esineks ka rohkem valu. Ka jalgade pikkuse erinevus, mis on vähem kui 2 cm, ei ole leitud seljavalu põhjustavat. Väikeste kõrvalkalletega suudab keha imehästi kohaneda.

Võrdluseks võib tuua, et näiteks trenni tegemise, tööga rahulolu, stressitaseme ja suitsetamise vahel leitakse seos valude esinemisega küllalt kergelt. Siiski on ka uuringuid, mis näitavad, et halva rühiga inimestel on ka rohkem valusid aga siinkohal oleks tark küsida, ega hoopis valu pole olnud see, mis rühti muutis? Näiteks on just leitud, et kui valu esile kutsuda, siis inimese lihastöö ja rüht muutub. Fakt, et me hakkame valu korral lonkama ja kipume end rohkem kössi tõmbama, näitab, et valul on võime biomehaanikat muuta. Seega enne kui rühti süüdistada valus, tuleks küsida, kumb oli enne? Muna või kana? Valul on mitmeid põhjuseid ja rüht on seejuures üks pisemaid.

Toome jutu illustreerimiseks ka mõne näite:

Siin on ühe naisterahva selja röntgen, kes pole kunagi seljavalu tundnud. Ta on täiesti terve inimene:

skolioos

On näha, et ta selg on kõver ja see on täiesti normaalne. See ei põhjusta talle valu ega piira tema aktiivsust. Tema anatoomia on lihtsalt selline. Kui rüht põhjustaks valu, siis ta tunneks ka valu. Paljude arvates peaksid sellise seljaga inimesed olema ettevaatlikud ja ei tohiks kunagi tõsta raskuseid. Ka see on vale:

lamar (1)

Näide kaks. Mees nimega Lamar Gant, jõutõstja. Vaatamata skolioosile oli ta esimene mees maailmas, kes suutis maast üles tõsta viikordse keharaskuse. Tal ei esinenud ei valu ega ka vigastusi. Tegelikult andis skolioos talle hoopis eelise, sest selletõttu olid tema käed maale lähemal ja võrreldes sirgeselgsete inimestega sai ta oluliselt väiksema ulatusega raskusi maast üles tõstma. Ka näiteks maailma kiiremal mehel Usain Boltil on skolioos. See on täiesti normaalne. Seega skolioosi tõttu ei tohiks piirata ka ühtegi füüsilist tegevust. Trenn teeb kõiki tugevaks ja seljad on meil selleks, et neid usaldada ja kasutada, mitte olla hirmul ja liikumist vältima.(P.Sullivan)

2010 aasta Ledermani artikkel (http://www.cpdo.net/Lederman_The_fall_of_the_postural-structural-biomechanical_model.pdf ) võttis rühi “tähtsuse” kokku järgnevalt:
* Erinevused ja asümmeetriad inimeste rühis on normaalsed variatsioonid, mitte patoloogiad
* Kehal on suurepärane võime erinevate rühi variatsioonidega toime tulla, ilma põhjustamata funktsiooni langust, vigastusi ja valu

Seega oma valu ja vigastuse põhjusena ei maksa ilmaasjata rühti süüdistada. See on pigem erand kui reegel.

  1. Rühi järgi saab hinnata lihaste jõudu

Võib-olla oled näinud selliseid pilte ja kuulnud sündroome nimega alumine ja ülemine ristsündroom:

Paari aasta eest uskusin ka ise sellesse pimesilmi. Selle põhimõte on, et kui sul näiteks õlad ja pea ette võlvunud siis nõrgaks on jäänud ülaselja ja kaela süvalihased, ning pinges/lühikeseks jäänud rinnalihased ja kaela tagumised lihased. Selle tõttu vajub ka pea ette. Või siis kui sul on nõgusselgsus, siis nõrgaks on jäänud tuharalihased ja kõhulihased, ning pingesse läinud puusa painutaja ja seljalihased, mis siis tõmbavadki selja nõgusaks. Enam ebatäpsemat hinnangut on raske leida.

Nimelt on tõestatud, et kehaasendi/rühi hoidmiseks kasutavad lihased vaid 5-8% oma maksimaaljõust. Juba see näitab, et lihaste kasutus rühi hoidmisel on pigem harjumuslik kui seotud nende jõuga.

Kogemus näitab, et kui hakata inimeste lihaseid testima, siis võib leida hoopis teistsugused tulemused. Nõgusselgsetel inimestel võivad olla vägagi tugevad kõhu ja tuharalihased. Samas mõnel täiesti sirge seljaga inimesel ei suuda need lihased üldse jõudu genereerida.

Seega ilma testimata lihase võimet jõudu genereerida, ei saa väita, et üks lihas on nõrk või pinges. Rühi järgi lihasjõu hindamine on äärmiselt ebatäpne ja juhuslik. Samuti ei tähenda nõrgad lihased, et sul on automaatselt halb rüht. Lihasjõud ei tõmba sind maagiliselt sirgeks tagasi, kui rühi hoidmisel kasutavad lihased vaid 5-8% oma maksimaaljõust.

Kuidas siis rühti muuta???

Esiteks, oma luulist ehitust ei ole võimalik muuta. Kui su lülisambalülid on veidi kiilukujulised ja sa oled kumerselgne, siis see on lihtsalt see kes sa oled. See on normaalne. See ei tähenda automaatselt, et sul nüüd selg valutaks või hakkab kunagi valutama.

Ainus asi, mida sa muuta saad, on liigesliikuvus. Näiteks su rindekere sirutub ja painutub. Kui su rindkere sirutus on piiratud, siis sa oled rohkem painutuses (kössis). Parandades liigesliikuvust rindekere sirutussuunal, saad end rohkem sirgemana hoida. Kui inimene seejuures rohkem sirutub, siis oled parandanud tema liigesliikuvust sirutussuunal, mitte tema keha ehitust.

  1. Kõrvalekaldeid rühis saab vaatluse või palpatsiooni järgi muuta

See on ehk koht, kus anatoomilisi eripärasi tuleb kõige rohkem arvestada. Kui seda ei tehta, võidakse üritada muuta midagi, mis muutmist ei vajagi.

Näiteks luulisi maamärke vaadates üritatavad paljud terapeudid saada aimu, kas vaagen on liigselt ette- või tahapoole kaldu. Eest ja tagantvaate erinevusi võrreldes arvatakse, et on võimalik näha kui suuresti võib esineda kehapoolte vahelisi erinevusi ja rotatsioone (pöördumisi) vaagnas:

 fsdf

See on aga äärmiselt ebatäpne. Uuringud on leidnud, et nende luuliste harjade asetus ei ole  seoses vaagna liigespinadade asetusega. Nimelt on meie kõigi vaagnaluude ehitus erinev. Näiteks see 2008 aasta uuring, mis võrdles nende luuliste maamärkide seost vaagna tegelike kaldnurkadega, leidis, et eesmise ja tagumise niudeluuharja kõrgused varieerivad vaagna tegeliku kaldnurgaga kuni 23 kraadi piires

sdfsd

 

rthtrhg

Veel enam olid ka kehapoolte vahelised erinevused luuharjade kõrguses kuni 11 kraadi ulatuses. See tähendab, et me võime võrdlusega leida, et vaagen on nagu kuidagi rotatsioonis, kuigi tegelikult on inimese ühe kehapoole niudeluu lihtsalt ehituselt selline, et see on teisest suurem ja kõrgemal. Kui me üritaks neid luulisi maamärke kuidagi tasandada läbi manipulatsioonide, siis me võime hoopis inimese vaagnaluu valesse asendisse panna.

Sama kehtib selja lülide puhul.

Kui hinnata seljalülide asetust ogajätkete järgi, mis selja tagant välja võlvuvad, siis võime näha, et mõni ogajätke vaatab veidi teiselepoole kui teine.

Täiesti vale oleks teha järeldus, et nüüd on üks lüli end teise suhtes kuidagi keerdu läinud ning see tuleb nüüd paika panna. Tegelikult võivad kõik liigespinnad olla täiesti paigas ja lihtsalt luuline osa lülist vaadata teisele poole. See on ehituslik eripära ja täiesti normaalne.

sdlmfdsv

Kui me ainult rühi hinnagu järgi tahame nüüd midagi “paika” panna siis tegelikult võime hoopis midagi paigast ära keerata. Õnneks selline asi pole kuidagi võimalik. Su lülisammas on lülide ja diskidega üks ühtne struktuur ning miski ei saa sealt ilma väga tõsise traumata lihtsalt midagi paigast ära nihkuda.

Kokkuvõtteks

Rüht on see, kes sa oled ja väiksemate kõrvelekalletega “sirgest” rühist tuleb keha ideaalselt toime. Ainuke asi, mis sa muuta saad, on liigeste liikuvus. Rühi hinnag ei näita sulle lihasjõudu ja samuti ei näita see sulle, kas midagi on paigast ära. Rüht on meie keha ehitus ja igaüks meist on veidikene erinev, omaette kunstiteos. Kui sa oled rohkem ühte suunda ära vajunud, siis see ei tähenda veel, et sul on halb rüht ja seetõttu ka selg valutab. See on lihtsalt sinu ehitus või liigesliikuvuse piirang teises suunas. See ei tähenda, et rüht oleks täiesti ebaoluline. Kindlasti ei ole ta aga nii oluline, kui esialgu tunduda võib ja ei näita kogu tõde. Milline on siis hea rüht? Sinu rüht on sinu rüht. Teise inimese rüht ei ole sinujaoks hea rüht. Hea rüht ei ole kindlasti ükski staatiline asend. Hea rüht on liikuv. Sinu parim rüht on järgmine rüht! Ära karda istuda nii sirge kui kumera seljaga, veidi pöördes ja külili, kõik sobivad!