Triggerpunkte pole olemas?

Mis juhtuks, kui ma ütleks, et triggerpunkte pole olemas? Valu on olemas, seda me tunneme- aga see valu ei ole sellepärast, et su lihaskiud kuidagi sõlmes/krampis oleks. Parimal juhul on nad lihtsalt teadmata päritoluga tundlikud piirkonnad lihases. Võib-olla on see väide liiga julge, kuid väita, et nad on olemas, oleks samuti vale. Täna toon Teieni mõned mõtted, mis mind sellisele arvamusele on viinud. Jätan siinkohal “sõlmed” sõna sinnapaika – see on eksitav ja absurdne, lihaskiud ei saa kuidagi ennast ümber üksteise pöörata. Selle sõlme – triggerpunkti- all mõeldakse lihaskiudude kimpu, mis on pidevas kontraktsioonis (pinges). Triggerpunktide teooria kohaselt on lihases olemas just sellised kohad või nn punktid ja need on näpu all tuntavad kui jäigad/tihedad kohad lihases. Mõned väidavad, et triggerpunktid põhjustavad lausa 95% skeletilihassüsteemi valudest.

pilt1

Aga see on kõigest teooria!

Kas triggerpunkte on võimalik lihases tunda, ning kui me pigistades tunneme valu siis kuidas me teame, et see on triggerpunkt?

Üks vanem uuring tegi katse. Neljal tunnustatud triggerpunkti eksperdil paluti lihasvaluga ja ilma valuta, täiesti tervete inimeste lihaste seast üles leida need nn triggerpunktid. Ekpertidele endile aga ei öeldud, kummad inimesed on valuga ja kummad valuta.

Kuidas neil siis läks?

Väga halvasti! Nad leidsid neid valulikke punkte tervete, ilma valuta inimeste seast praktiliselt kaks korda rohkem kui valuga inimeste seas. Täiesti vastupidine lootustele, et neid esineb valuga inimeste seas.

Samale tulemuseni jõudis 2009 aastal tehtud sütemaatiline ülevaade kõikide senimaani tehtud sarnaste uuringute põhjal, et triggerpunkte ei ole võimalik lihastes leida. Kui juba eksperdid neid ei leia, siis pole ka meie kodumaistest näppudest paremat loota.

Lihaseid jookseb meil risti ja rästi, seal on üleminekuid jäigematele sidekoelistele struktuuridele ja pehmemate lihaskiududeni. Seal on ligamente, sidemeid, teisi lihaseid. Sellised jäigad kohad lihases ei pruugi olla muud kui tavapärased anatoomilised struktuurid. Pigem oleks imelik, kui lihased oleksid kõik ühtemoodi pehmed.

pilt2

Küsimus jääb, et kuidas me peaksime ravima neid punkte, mida me ei suuda leidagi? Piisavalt kõvasti näpistades ja surudes tunneme me muidugi valu, aga see ei tähenda, et tegu oleks triggerpunktiga.

Huvitav on veel see, et valulik koht lihastes võib olla hoopis kõige pehmem koht. Näiteks see uuring leidis just, et teinekord kõige valulikum koht trapetslihases oli see kõige pehmem.

Teiseks tuleb arvestada, et lihas on loll. Ta ei mõtle ise. Samuti ei saa lihas tunda valu. Lihas tõmbub kokku ja lõõgastub ainult tänu sellele, et me ütleme talle seda. Ta on täielikult kontrollitud närvisüsteemi poolt. Ainus asi, mis valu saab tunda, ongi meie närvisüsteem/aju. 

Kes veel ei tea, siis neid ravitakse piltlikult öeldes lõhkudes, avaldades tugevat survet punktile (mida pole võimalik leida!) ning tekitades seejuures inimesele lisavalu. Struktuuride survestamine tekitab meile valu läbi mehaaniliste närvilõpmete ärrituse. Kui seda aga hoidma jääda, see kaob. See aga ei tähenda, et triggerpunkt oleks kuidagi ära sulanud- on tõestatud, et valu tekitamine ilma ohuta aktiveerib ajus mõnupiirkonnad, et survest tekitatud valu vaigistada. Seetõttu tajumegi surve hoidmisel valu vähenemist. Ka nahka võib pigistada- kui seda pigistust aga hoidma jääda, siis on tunne, et valu annab järele. See ei tähenda veel, et nahas oleks triggerpunkt olnud.

Ka triggerpunkti tekkemehhanismid on segased. Väidetavalt võib praktiliselt kõik seda põhjustada ja iga inimene käib ringi nagu ajapomm, oodates kuna latentsed triggerpunktid aktiivseks muutuvad ja valu hakkavad tegema. Tundub veidi kummaline.

2014 aastal tehtud ülevaade triggerpunktide olemasolust leidis, et sellel teoorial pole piisavalt teaduslikku tagapõhja, et selgitada lihasvalu põhjuseid. Samuti oli öeldud, et see ei tähenda, et lihasvalu poleks olemas- pigem tuleks otsida selle põhjuseid mujalt, kui “sõlmedest” või jäikadest kohtadest lihastes. Asjad ei pruugi lihtsalt olla need, mis nad esmapilgul näivad

pilt3

Füsioterapeut Adam Meakins on tabavalt öelnud: “Me suudame mikroskoobi all vaadata lihasrakke aga “triggerpunkte” pole veel keegi näinud”. Seege äkki me ostima lihasvalu põhjust valest kohast?

Parem teooria: Mis siis põhjustab seda lokaalselt lihasvalu ja neid tundlikke punkte lihastes?

Arvatakse, et ikka närvid- need, mis saavad valu tunda! Närvide harud jooksevad läbi lihaste ja juhtumisi leidis üks hiljutine uuring, et traditsiooniliste triggerpunkti asukohtadega langevad täpselt kokku kohad, kust närvid läbi lihase kulgevad:

pilt5 pilt4

Seega täpsem nimetus, millele juba varem viiteid on olnud, oleks tunneli sündroomid– need tunnelid, mida mööda närvid liiguvad ja närvid ise võivad näiteks kompressiooni tõttu sattuda verevarustuse vaegusesse. See närv aga innerveerib lihast, mille tõttu just lihases võib valu tunda anda ja sinna ka kiirguda.

Seega kui närv on ärritatud (põletikust, vähesest verevarustusest, mehhaanilisest ärritusest vms), mõjutab see ka meie lihast, muutes selle tundlikumaks:

 

See teooria selgitaks ka, miks surve avaldamisel me tunneme valu kiirgumist mööda närve. Täielikku tõde me ehk veel aga ei teagi, mis täpselt selle lihasvalu põhjuseks on.

Kuidas see muudab ravi võrreldes triggerpunkti teooriaga?

Meil ei ole vaja lihastes otsida kohta, mis on kuidagi jäigem ja valulikum ning seda lödiks pitsitada või sinna nõelu sisse lükata, et valust vabaneda. Varasemalt arvatud triggerpunktide kiirgumismehhanismid surve avaldamisel võivad olla isegi ohtlikud. Tegelikkuses võidakse survestada neurovaskulaarseid struktuure, mis säärast valu kiirgumist põhjustavad.

pilt6 pilt7

Selleks, et närvid saaksid kudede vahel vabalt liikuda ilma valu põhjustamata, tuleb esmajoones liikuda. Ka manuaalselt saab sinna kaasa aidata, et kudede vahel närvide liikumist parandada. Mõnevõrra tähtsamaks mutuub variatsioon liikumises- siis saavad kõik närvi-lihasstruktuurid iga nurga alt läbi liigutatud. Kindlasti ei ole vaja inimesele selle käigus väga palju haiget teha, pitsitades mingit kindlat punkti lihases ja väites, et see aitab. Piisab mõõdukast survest, mis lihtsalt närvi mõjutab. Kogemus näitab, et triggerpunkti massaaži efekt on tihti ka vastupidine ja sümptomid hoopis ägenevad  kui inimesele haiget teha. Kindlasti ei aita massaaž kudedes püsivalt verevarustust parandada, et närvid ja koed hästi toituda saaksid. Seda aitab teha ainult treening!

Kokkuvõtlikult arvan, et triggerpunktid ei ole need sõlmed, milleks me esialgu neid pidasime. Aeg oleks vaadata edasi paremate meetodite poole, muuta oma seisukohti täpsemateks ja hinnata olemasolevat infot skeptilisemalt. Nagu ikka, pilt ja selgitus võib ilus olla aga see ei tähenda, et see veel tõsi on. Mina igatahes arvan, et neid müstilisi triggerpunkte ja sõlmi lihases, mis valu põhjustavad, ei ole lihtsalt olemas! Kindlasti ei ole neid vaja neid ravida kui jäiku kohti lihastes ning seejuures inimesele liiga palju haiget teha. Parimal juhul on need lihtsalt üleärritatud närvilõpmed, mis sellist lihasvalu esile võivad kutsuda. Oma lähenemismeetodites ravile avab see tõenäoliselt rohkem uksi kui pelgalt ühe punkti survestamine.