Iliotibiaaltrakt on liiga jäik, et seda pikemaks venitada ja “pehmeks” rullida

Iliotibiaaltrakt (ITT) on terve reie väliskülje ulatuses asetsev sidekoeline jäik “moodustis”. Anatoomiaõpikuid ja mudeleid vaadates jääb mulje, nagu see oleks üks eraldiseisev struktuur:

Tegelikkuses on meie anatoomia veidi keerulisem ja selget piiri ühe koe lõppemisest ja teise algamisest ei ole nii kerge tõmmata, eriti just ITT puhul. Kuna sidekude ehk fastsia on meie kehas küllaltki ühtne struktuur siis ITT tuleks pigem käsitleda kui tervet reit ümbritsevat sidekoelist struktuuri, mille reie väliskülje osa on lihtsalt selle fastsia kõige paksem ja tihedam osa. Tegelikkuses ei ole võimalik selgelt eristada ühte struktuuri teisest: (Pildid siit)

345ertggh

345retgrdgITT puhul on veel huvitavam selle kinnitus reieluu külge. Kui esimest anatoomilist mudelit vaadata, siis jääb mulje, nagu ITT ja reieluu oleksid üksteisest eraldatud struktuurid. Üks 2010 aasta uuring aga leidis 20-l lahkamisel, et ITT kinnitub ühtselt reieluule terve selle väliskülje ulatuses. Seega see ei ole reieluust eraldiseisev struktuur, see on pigem justkui osa reieluust, kinnitudes ka linea asperale (reie väliskülg).

See muudab ka meie arusaama, kuidas ITB jäikust testitakse ja “ravitakse”

Üldtunnustatud testina kasutatakse Oberi-testi, mida vähemalt kooliajal sai käsitletud kui ITT pikkuse hindamiseks sobivat testi. Samamoodi käsitleb seda testi veel ka Wikipedia.

Testi käigus asetatakse inimene külili ja pealmise jala põlv kõverdatakse ning lastakse allapoole vajuda. Test on positiivne (ehk ITT jäik) kui põlv jääb puusast kõrgemale ja negatiivne (ITT elastne) kui põlve vajub puusast allapoole.

Tegelikult on see aga vale. See test ei näita ITT elastsust. Grupp teadlasi pani selle testi proovile ja leidis, et testi käigus ITT pikkus ei muutu. Muutus hoopis puusast üle käivate lihaste/liigeskapsli jäikus. Seega Ober-i testiga saab hinnata proksimaalseid puusa struktuure aga mitte ITT-i pikkust.

Kas ITT on üldse võimalik venitada?

Esimeses toodus uuringus üritati seda teha ja leiti, et see on praktiliselt võimatu. Prooviti erinevaid asendeid:

Erinevates venitusasendites tuli välja, et ITT venib ainult ca 2mm. Jep, ainult 2. See on ITT kogupikkusest vähem kui 0.5%. Siin on sellest hea võrdlus – see on praktiliselt olematu:

Schematic of the change in length fo the ITB band with stretch: <0.5%.

Fastsia on oma iseloomult liiga jäik, et seda oleks võimalik kuidagi pikendada või mõjutada. Kirurgid kasutavad selle lõikamiseks skapelli ja kui see oleks veidi paksem oleks see tõenäoliselt ka kuulikindel. Tühja rulli või venitusega pole ITT struktuuri võimalik muuta. Osad mudelid hindavad, et selleks et ITT katvas fastsias kasvõi 1% venitus või kompressioon esile kutsuda, läheb vaja üliinimlikke jõude ca 925N. Seega selleks, et fastiat “lahti” rullida või venitada ei piisa vahurullist, pigem läheb vaja teerulli.

sdfsafd

See ei olegi aga eesmärk, et saada head tulemust.

Kui me rullime või venitame ITT, mida me siis teeme, kui me fastsiat ei muuda?

dfgfdgMe modifitseerime neuroloogiat, tunnet, mitte fastsiat. See ei tähenda, et venitused ja rullimine oleks ebaefektiivne, lihtsalt see, miks me seda teeme, muutub. Me ei tee seda selleks, et fastsiat “lõhkuda” ja “pikendada”. Me teeme seda selleks, et seda piirkonda lõõgastada, kui ta on üleliigselt ärritunud. Seetõttu ei ole vajalik kogu oma keharaskusega rulli peale vajuda ja selle ajal valust grimasse ja pisaraid tagasi hoida. Paljude algajate jaoks on see nii ebameeldiv tegevus, et nad hakkavad trenni lausa vihkama. Rullimine enne või pärast trenni on loodud keha lõõgustuseks, mitte piinamiseks. Ise olen leidnud, et maas rullimine ei anna piisavalt võimalusi oma keharaskuse rulli peal kohandamiseks, et liigset survet vältida. Lihtsam on kasutada palli ja teha seda seina juures. Seinal saab oma keharaskust surve andmiseks olulisel paremini kontrollida ja hoida seda meeldivates piirides. Proovi järele!

(Modell: Pille Trolla. Pildid: Cum laude kirjastus www.cumlaude.ee)

Kokkuvõtteks võib öelda, et iliotibiaaltrakt ei ole tainas, mida lihtsalt pikaks ja pehmeks saab rullida. Pigem on see nagu autokumm – see ei veni ega pehmene. Kui seda “venitada” ja rullida siis tuleb teada, milleks seda tehakse. Eesmärk on lõõgastus ja närvilõpmete mõjutamine, mitte struktuuri pikendamine ja lõhkumine.

13555798_10201663092614446_534419252_o