Huvitav katse valuga

Sattusin täna osakonnas ühe toreda vanahärra juurde, kelle jalg oli värskelt amputeeritud. Kui ma küsisin, et kuidas ta end pärast operatsiooni tunneb ja kas kuskilt miski valutab, oli ta vastust andes selgelt segaduses. Nimelt tundis ta valu jalas, mida enam polnud ja seda oli tal mulle raske selgitada. Ta justkui häbenes seda öelda, kartes, et teda peetakse hulluks. Kuidas saab ikkagi valutada jalg, mida sul enam ei ole? Selgitasin siis talle, et see valutunne, mida ta tajub, kannab nime fantoomvalu ja see on küllaltki tüüpiline paljude amputeeritute seas. Täpselt nagu kõik teisedki valud, tekib valu alati meie teadvuses ja seda ei mõtle keegi välja. Lihtsalt antud juhul ei tee meie aju otsust valu põhjustada notsitseptsiooni põhjal ehk ärritustest kehaosast, vaid hoopis millegi muu põhjal. Meie võimet tekitada valutaju kehaossa, mida meil pole või mis pole meie oma, on võimalik ka katsetega esile kutsuda, ilma, et me kehalist vigastust (notsetseptsiooni) esile kutsuks ja täna ma tahaksingi ühest sellisest katsest rääkida. Seda kutsutakse “kummikäe illusiooniks”

Kummikäe illusioonis peidetakse inimese üks käsi kas laua alla või õhukese seina taha ära, nii et inimene seda ei näeks. Tema ette asetatakse aga kummist valmistatud käsi:

Seejärel hakatakse pintsliga samaaegaselt puudutama uuritava kummikätt ja peidetud kätt:

Päras mõnda aega tekib inimesel selline imelik tunne, nagu kummikäsi olekski tema enda käsi. Kuna see mida me näeme, läheb hästi kokku sellega, mida me tunneme, võtab aju kummikäe omanditunde kiiresti üle.

Seejärel aga vigastatakse uuritava silme alla kummikätt!

Ja see tunne, mis siis tekib on rohkem kui imelik. Kui küsida uuritavavatelt, mida nad tundsid ja kus, siis 80% neist vastavad, et nad tundsid valu ja seda kummikäes! Miks see nii on?

Kuna valu on meile oluline tunne, et kaitsta vigastunud kehaosa ohu eest, siis antud juhul teebki meie aju otsuse tekitada valu kehaossa, mis ta arvab endale kuuluvat, et juhtida tähelepanu võimalikule ohule. Seda ei tee ta mitte kehast tuleneva ärrituse põhjal vaid hoopis selle põhjal, mida ta näeb. Nägemine on samasugune sisend meie ajule nagu seda on notsitseptsioon.

Huvitav, kas pole?

 

 

Allikad:

Capelari ED, Uribe C, Brasil­neto JP. Feeling pain in the rubber hand: integration of visual, proprioceptive, and painful stimuli. Perception. 2009;38(1):92–9.

Pildid ja gifid google “rubber hand illusion”