Kas sa väldid kroonilise valu tõttu liikumist?

Märkasin ooteruumis lõpetavad patsienti, väljanägemiselt täitsa heas vormis keskealine mees, kes tegi imelikku tantsu ümber oma jalanõude.
Küsisin: “Vabandage, mida te teete?”
Ta vastas: “Üritan oma jalanõusid jalga saada”
“Miks te siis ei kummarda ja neid ei võta”
“Arst keelas seljaga kummardamise ära, mul pidid diskid täitsa pudid olema”
“Kükitage siis”
“Ei saa, mu ortopeed keelas kükitamise ära, kuna mu põlved on artrootilised. Nüüd ma siin üritangi välja mõelda, kuidas need jalanõud jalga saada”
“Võtke istet”
*patsient istub
“Võtke maast oma jalanõud”
*Patsient kummardab ja võtab oma jalanõud”
“Te just kükitasite toolile ja kummardasite istudes ette, mis on seljale märksa suurem koormus kui seistes ette kummardamine – kas see oli valus?”
“Ei, ei olnud”
“Kas ma sain õigesti aru, et te kui te kükitate ja kummardate siis saate oma jalanõud ilma valuta jalga, kuid nüüd kui teile on öeldud, et te seda teha ei tohi, arvate, et peate neid vältima”
“Jah, ju vist”
 
Sellised juhtumised on küllaltki tavapärased, kus selgitused, mis inimestele antakse, põhjustavad inimeste seas negatiivseid uskumusi ja hirme liikumise ees. Jah, just selgitused, mitte valu ise. See tekib valu halvast mõistmisest. Üks parimaid lugusid, mis siinjuures rääkida saab, et end arusaadavaks teha, on kaks uuringut, mis tehti austraalias. Esmakordselt mindi sinna 96-ndal aastal, üritades aborigeeni hõimude seas välja selgitada seljavalu esinemise sagedust ja sellega kaasnevat puuet. Leiti, et seljavalu esinemine oli üllatavalt sage, lausa igal 4-5s inimene tundis aeg ajalt kroonilist seljavalu. Kuid kõikidest seljavalutajate populatsioonist oli vaid üks inimene selline, kellel valu tõttu oli välja kujunenud funktsionaalne puue. Ülejäänud valutajad ei näinud valu isegi kui meditsiinilist probleemi, vaid pigem normaalset elu osa. Piiranguid liikumise osas endale seetõttu ei seatud. 17 aastat hiljem (2013 aastal) mindi sinna tagasi ja olukord seljavalu osas ei olnud palju muutunud. Endiselt võis öelda, et iga 4-5s inimene tundis seljavalu, kuid selle tõttu puudega inimeste arv oli meeletult kasvanud! Nimelt aastate jooksul oli meditsiini arenguga hakatud inimeste seljast pilte tegema ja selgitama seljavalu läbi biomeditsiinilise valumudeli, andes mõista, et valu = kahjustus. Kui inimeste käest küsiti, miks nende selg valutab siis see, mis nad ütlesid, oli lausa valus kuulata. Kes selgitas, et valu põhjus on luu-luu vastas seljalüli, kes ütles, et selleks on diski libisemine ja degeratsioon. Kõik selgitused oma valule olid nad saanud meditsiinitöötajatelt. Rohkem saad neist lugeda siit: http://bmjopen.bmj.com/content/3/4/e002654.full
Võttes eelneva jutu kokku, ei ole ajaloo jooksul seljavalu esinemine väga muutunud, inimeste seljad on varasemalt ja valutavad senimaani aeg-ajalt. Küll on muutunud puuetega inimeste arv, kes endale valu tõttu on seadnud piirangud, otsustades mitte osaleda igapäevatoimingutes ja spordis ning seda peamiselt tänu sellele, millised negatiivsed uskumused neile tekitatud on.
Kõik piirangud, mis kroonilise valuga inimesed endale seadnud on, on õpitud – see tähendab, et keegi on neile öelnud, et nad ei tohiks seda ja toda valu tõttu teha. Nimetame neid piiranguid vältimis-strateegiateks. Tihtipeale hakkavad need väikestest asjadest, esialgu välditakse kummardamist, siis tegevusi, mis kummardamist nõuavad nagu nõude pesemine, koristamine, tõstmine ja muu selline, mille tõttu inimese füüsiline võimakus väheneb veelgi. Selle tulemusena kujunebki varem või hiljem välja puue, sest inimene on kroonilise valu hammasrattasse kinni jäänud. 
Meditsiinitöötajad saavad siinjuures palju ära teha, selgitades inimestele valu põhjuseid teistmoodi kui vigastust. Siin on halvad näited ja paremad alternatiivid:

Kui sa oled meditsiinitöötaja ja tahad rohkem õppida kroonilisest valust ja sellest, kuidas inimestele õpetada valu olemast paremini, hoia silm peal meie koolituste leheküljel. Teeme aeg-ajalt “Valu töötube”, kus käsitleme uusimaid teaduartikleid ja enda kogemusi kroonilise valuga inimestega töötamisel.