Nuti-kael ja koormused – rohkem kui esialgu paistab

Kindlasti on Teile silma jäänud sellised hirmutavad pildid, kuidas telefoni vaadates suureneb pea kallutusega ka koormus kaelale:

Pildiotsingu text neck tulemus

Tõsijutt, vaadates seda ühte uuringut, tekibki tunne, nagu kaela ettepoole kallutamine oleks kahjulik. Paraku on meil info puudulik ja seetõttu kipume tegema ennatlikke järeldusi, luues seoseid kaela asendi ja valude vahel. Tihtilugu olemegi kiired andma hinnanguid ja ütlema, et nuti-kael on tänapäeva epideemia ja kaelavalude põhjustaja. Kuid see on liiga lihtsustatud järeldus, sest valu on märksa keerulisem. Kui me vaatame koormuseid alla vaatamisel, siis miks just telefoni alla vaatamine siis ühtäkki kahjulik on? Kas inimene pole mitte aega algusest alla vaadanud? Alla vaatame me ju kogu aeg, nii lehte lugedes, maad harides, kududes, kirjutades koolis, klaverit mängides ja paljudes muudeski tegevuses. Kui me kõrvutame kõik alla vaatavad tegevused nuti-kaelaga siis tunduvad need seosed telefoni vaatamise ja “kahjulikkuse” vahel lausa naeruväärsed:

Arvesse tuleb võtta ka seda, et koormus ei ole sama, mis kahju. Kui inimene pakub oma kehale trennis koormust siis ta saab tugevamaks ja tervemaks, mitte ei kahjusta ennast. Seega optimaalne koormus meie kaelale muudab meie kaela tugevamaks. Kui inimene, kes kunagi alla ei vaata, peab ühtäkki alla vaatama, siis tema kael ei ole nö treenitud. Siis ta võibki tunda ebamugavust, sest pakutud koormus ei vasta kaela koormustaluvusele. Kui me aga võtame inimese, kes vähehaaval oma kaela treenib ja tihti alla vaatab (nagu näiteks mina) siis tema kaela koormustaluvus tõuseb pidevalt ja ta võib pikalt alla vaadata, ilma ebamugavuse tekketa. Kael on treenitav samamoodi nagu iga teine kehaosa. Siin on hea näide mehest, kelle kael on nii tugevaks treenitud, et ta suudab sellel autot kanda ->

Kui palju koormust meie kael üldse talub, võrreldes alla vaatamisega?

Kui me vaatame seda populaarset uuringut, kus telefoni alla vaatamine leidist kaelale koormust pakkuvat 27 kg, siis see tundub päris suur number. Siin ei ole aga arvesse võetud, et see koormus on kõikide kaela struktuuride vahel ära jagatud, ega kaelalülid seda üksi kanna. Abis on ligamendid, lihased ja kaelalülisid on meil kokku 7.  Kui me võrdleme seda numbrit aga uuringutega, kus vaadatakse, mis koormusest alates alles kael nö katki läheb siis see 27 kg on küllaltki tühine. Kaela lülide taluvuse piir on kuskil 250 kg juures, mis 9 korda rohkem kui alla vaadates. Siis on need numbrid võrdluses:

Miks need võrdlused on olulised?

Käies kontorist kontorisse ja tegeledes inimeste skeletilihasüsteemi valudega, olen ma märganud, et pealkirjad nagu “Nutikael lõhub su kaela” ja “istumine on uus suitsetamine” on jätnud inimestele jälje külge ja see jälg ei ole ilus. Sellised pealkirjad ja info inimestele, kus neile tehakse vägagi visuaalselt selgeks, kui nõrgad ja haprad nende seljad ja kaelad on, ning kui lootusetu nende seis on, mõjutavad inimesi psühholoogilselt. Nii mõnigi inimene on sellise info najal muutunud liiga ettevaatlikuks –

  • ta on hakanud kartma liikumist, sest usub, et teeb endale sellega liiga.
  • ta on hakanud vältima ebaneutraalseid asendeid, sest peab neid kahjulikuks
  • ta ei usalda enam oma keha ja sisetunnet ning otsib pidavalt abi arstidelt, füsioterapeutidelt ja kiropraktikutelt, kes tihtilugu teevad oma pakutud infoga rühihäiretest, lihasnõrkustest ja muutustest seljas inimese enesetunde veelgi hullemaks
  • tal tekivad probleemide ilmnemisel süümepiinad, nagu tema olekski midagi valesti teinud
  • jne

Need ei ole tervislikud mõtted.

Paremad teadmised töötavad nagu vaktsiin sellise hirmutava info vastu

Kui vaadata ülaltooduid näiteid siis sellised võrdlevad teadmised aitavad inimestel näha suuremat pilti ja see algupärane “kahjulik” kaela asend ei tundugi enam nii hirmuäratav. Pea ettepoole asend on lihtsalt üks variatsioon asenditest, mida me saame kasutada, et ebamugavustunnet vältida. Me ei pea seda kartma. Koormus võib samuti olla meie sõber, muutes meie kaelad tugevamaks. Ning teades, et meie kehad on võimalised taluma märksa suuremaid koormuseid annavad meile enesekindlust ja turvatunnet juurde. See vähendab hirme liikumise ees ja paneb meid ennast rohkem usaldama ja julgemini liigutama – see ju ongi see, mida tegelikult vajame!

Üks minu krooniliste kaelavaludega klient ütles mulle pärast pikemat nõustamist sellise lause:

“No see on juba märksa loogilisem. Eelmiselt terapeudist sain aru, et valu põhjus on kallutatud kaelaga telefonis rääkimine ja raviks oli kaela kallutamise hoidmine 60 sekundit. See ei tundunud üldse loogiline”

Sellised laialdasemad teadmised on olulised, et väärarusaamu vältida. Teadmised on ainuke asi, mis inimene endale pärast teraapiat koju kaasa võtab. Nendel on jõudu muuta inimese arvamust kahjulikust tegevusest ja panna neid mõtlema lahedustele, mitte probleemidele. Tule õpi meiega rohkem ->siin<-

Seniks, julget painutamist!

Taavi